JK: OLEG PISSARENKO SALAPÄRASED PARALLEELMAAILMAD

Oleg Pissarenko ei ole üksnes meisterlik kitarrist ning põneva omanäolise heliloomingu viljeleja, vaid ka aktiivne džässiürituste korraldaja ning Tartu Elleri-nimelise muusikakooli rütmimuusikaosakonna asutaja ja mida kõike veel. Jazzkaarel esitleb ta oma bändiga uut plaati, mis kannab krüptilis-müstilist pealkirja „Kes Sa Oled?“. Samasugusest salapärast on kantud ka plaadi muusika, mis pakub rohkelt ruumi eri tõlgendusteks.

Oleg Pissarenko / Photo: Ruth Sotnik, Jazzkaar 2012

Intervjuus Ivo Heinlooga kirjeldab Oleg Pissarenko oma muusika kontseptsiooni, kuid juttu on muustki.

Palun seleta natuke lahti uue plaadi kontseptsiooni ja pealkirja “Kes sa oled?” tagapõhja. Kuidas see plaat suhestub „Prii lapse ilmaga“?

Kontseptsioon on minu jaoks väga oluline. Muidugi on see pikk jutt, aga kui mõne sõnaga vastata, siis “Prii lapse ilm” on kuvand maailmast, milles inimene elab vabana kui laps või vähemalt saab soovi korral nii elada. Ja kuna meie tegelikkuses pole niisugust vabadust sugugi lihtne saavutada, tundub, et selle võimalikkus sõltubki just sellest, Kes Sa Oled. Ma kutsun oma sõpru-kuulajaid mõtlema koos sellel teemal, kes me sellised üldse oleme?

Kas lugudele pealkirjade leidmine läheb sul lihtsalt? Või on sinuga vahel nagu ilmselt meie mõlema ühe lemmikkitarristi Pat Metheny’ga, kellel on väidetavalt oma lugudele pealkirjade leidmine olnud alati üks rist ja viletsus?

Minuga on asi väga lihtne – ma lihvin oma lugu niikaua, kuni tunnen, et see on “valmis” ning siis lugu ise ütlebki, mis ta pealkiri on! Pealkiri peab väljendama paari sõnaga muusikas peituvat, edastades loo energeetikat ja sisu. Samas võin rääkida oma lugude ideede kohta päris pikalt. Arvan, et just inimestega rääkimine kontsertidel ongi ülioluline, sest teeme ju instrumentaalmuusikat – kuidas saaks muidu oma mõtteid edasi anda…

Keegi ütles kunagi, et džässi- ja rokimuusikuid eristab see, et rokimuusikud mängivad vähe noote suurele publikule ja džässimuusikud palju noote väikesele publikule. See on muidugi rohkem naljaga pooleks, aga sinu muusika kontekstis… Oled seda ise nimetanud pigem minimalistlikuks?

No ma tahan ka mängida suurele publikule ja vähe noote! (Naerab). Tõsisemalt öeldes on see, millist muusikat teen, minu jaoks paratamatu. Teisiti pole võimalik – ma ei oskagi teisiti. Seda muusikat võib nimetada džässiks või mittedžässiks – kuidas iganes! Tähtis on, et me teeme neljakesi sellist asja, millesse usume, ning teadmisega, et panustame sellesse maksimaalselt ja kvaliteedi eest suudame ka vastutada!

Millisesse aega tagasi ulatub sinu koostöö nende muusikutega, kes plaadil?

Me saime kokku aastal 2005, kui hakkasin ette valmistama “The Book’s Burning” plaadi materjali ning see seltskond tekkis kuidagi spontaanselt ja loomulikult, sest tundsime üksteist juba Otsakooli ajast. Teisi alternatiive ma tol korral ei kaalunudki, pärast esimest proovi oli selge – selle kambaga on väga hea koos olla! Oleme lindistanud juba neli plaati ja andnud hulga kontserte. Kuigi kõik need plaadid on väga erineva iseloomuga, suudame mängida neid kõiki samas koosseisus, mis minu arvates näitab, et bänd on tugev tervik.

Kuna sa oled tegev ka Ida-Virumaa džässielus, siis võib-olla räägiksid paari sõnaga, mis tuuled seal puhuvad ja kas reaalsus tõestab seda, et džäss võiks olla Eestis tõhus vahend integratsiooniks, nagu on ikka aeg-ajalt räägitud?

Ma usun väga sellisesse integratsiooni, kus inimestele ei suruta midagi vägivaldselt ja ebaloomulikult peale, neid sellega eemale tõrjudes, vaid kus toimub vastastikusest huvist tulenev lähenemine. Jazz on absoluutselt kindlasti üks selliseid eluvaldkondi, kus taoline lähenemine võib toimuda ja toimubki juba mingil tasandil! Ma väga loodan, et MISA ja muud sarnased kraanid lähevad järjest rohkem lahti Ida-Virumaa jazz’i suunas. Inimesed, kes neid asju otsustavad, peaksid mõistma, et mõne välismaa muusiku meistriklassi korraldamiseks raha eraldamine pole mingil moel seotud integratsiooniga. Toetada on vaja selliseid ettevõtmisi, kus toimub tegelik lähenemine ning suhtlus Ida-Virumaa ja teiste Eesti regioonide inimeste vahel. Sellised toredad algatused on olnud nt Narva Jazzklubi ja festival Narva Jazz.

Sa oled pannud Tartus aluse väga huvitava ideega kontserdisarjale „Rajamuusika“, kus on eriti meeldiv see, et meie muusikalegendid mitte üksnes ei mängi, vaid ka räägivad oma tõekspidamistest avalikes intervjuudes…

„Rajamuusika“ sarja nimes juba sisaldubki selle mõte – muusika, mis kõneleb käidud rajast, või siis rada, mida käies on sündinud muusika. Ma suhtun suure austusega vanema põlvkonna eesti džässimuusikutesse, kes tegid omal ajal peaaegu võimatut – mängisid keelatud muusikat keelatud kohtades, keelatud pillidel, omandamata mingit infot, olles isoleeritud lääne muusikatraditsioonidest. Sügav kummardus minult nendele inimestele, kes „Rajamuusika“ üritustel Tartu publikuga oma teekonda on jaganud! Kui tunneme ja austame oma juuri, siis teame ka paremini, kes me ise oleme!

Allikas: Jazzkaar 2012

Pin It on Pinterest

TELLI OP MUSIC UUDISED OTSE E-POSTKASTI!

 

Liitu OP Music infolistiga, et saada värskeid uudiseid tulevaste kontsertide kohta. Samuti oled nii alati kursis eksklusiivsete sõbrapakkumiste ja eriteadaannetega.

Infokiri ilmub uudiste ja pakkumistega samas rütmis, kuid mitte tihedamini kui kaks korda kuus.

Aitäh! Olete edukalt tellinud OP Muusika uudised!