Artikkel ilmus Tartu Jazzklubi ajalehes Jazzi Pala, 1.04.2015

Olen õnnelik inimene! Kahtlen, kas õnnelikum saabki üks inimene olla. Ma ei tee nalja, tõesti olen, sest kasvõi näiteks praegu – võtan arvuti ja kirjutan omi mõtteid Sulle, ilma et teaksin kes Sa oled – haruldane võimalus! Kas oled valmis avameelselt elust rääkima või antud olukorras vähemalt avameelset juttu kuulama? Siis head lugemist, Sinule kirjutasin need read!

Sageli mõtlen enda elule, vaadates, kes ma selline olen ja miks ma kõike seda teen? Kas pole mitte tuttav tunne? Ilmselt kõigil meil kerkivad sarnased küsimused ühel või teisel hetkel, kuid see tunne valdab mind juba pikemalt, ei lase ükskõikselt samas vaimus jätkata.

Milles siis asi? Olen ju „edukas inimene”, aga pea kohal ripub küsimus, mis aja jooksul süveneb. Pigem kõlab see küsimus isegi nii – „kes meie, inimesed, sellised üldse oleme? Ja miks?”

Vaata ainult ennast – ärkad igal hommikul ja alustad võitlust enda elu pärast. On „parem”, kui hoolid teistest vähem, enda huve kaitsed igal võimalikul viisil, vahendeid parem kui ei vali – sa ju vastutad enda ja oma lähedaste heaolu eest… See tähendab – tee äri! Pane raha teiste taskutest enda poole liikuma! See on meie ühiskonna hüüdlause, üleskutse noortele, kes oskavad masinavärgi loosungite ridade vahelt pärissõnumeid lugeda.

Need, kes räägivad teineteise hoolimisest või omakasupüüdmatust aitamisest, on automaatselt ühiskonna silmis naivistid. Mõni isegi loeb seda juttu siin ja praegu ning käsi suundub ajaleht pihus ahju poole – nii mõttetu ja lapsik võib see tunduda.

Aga olgu! Ma ei kirjuta selliseid artikleid tihti ja oma siseilmast pole ju üldiselt meil – inimestel – kombeks rääkida. Justkui ei sobi. Või keda see ikka huvitab?

Mask on see, mille elu sulle ette paneb ja see sama mask eeldatavasti toob ka edu ja (töö)kaaslaste tunnustuse. Võib olla ka mitu maski – oleneb inimesest ja tema tegevusvaldkonnast, kuid igal juhul ei näe teised päris inimest selle maski taga! Seda ei näidata teistele, sest see maskitagune inimene on nõrk, kaitsetu, siiras ja kindlasti naiivne – prii laps omas maailmas. Siit tuligi mõiste prii lapse ilm, koos sellega minu ansambli plaat (2009) ja koos plaadiga ka igatsus maailma järele, kus laps oma siiruses ja haavatavuses tohib end kartmata näidata ja oma olemusega maailma mõjutada. Jah, seda maailma ei oskagi iga kord leida. Kui üles ärkan, kõlab peas hoopis vana tuttav küsimus – kes sa oled, inimene?

Noh, mina olen ju muusik.

Muusika on pehme väärtus – see on minu arvates kunst, mida vajab inimene, et vaimselt areneda, et avarduda, leida tasakaal ja liikuda ääretule teadvusele lähemale. Kuidas mahub see teekond kaasaja reaalsuse maastikule?

Iga uus päev tahab justkui jälle tõestada, et headusega ei saavutata siin ilmas midagi, ainult räige teistest tankiga ülesõitmine võimaldab sul eesmärgi poole liikuda. Selleks pole tarvis näiteid tuua – piisab uudistest, et mustrit tabada…

Kuid miks? Milles on asi, milles on point?

Mina ausalt öeldes ei suuda selline olla, see pole loomulik inimeseksolemise viis. Tankid ei kuulu minu maailma. Püüan leida rahumeelset tasakaalu teiste ja enese soovide ning vajaduste vahel.

Ei – ma ei taha ju ometi siin halada, see leht ei ole halamiseks mõeldud! Jazzi Pala on ilusa ja ausa muusika sõprade ajaleht, siin räägitakse eranditult ilusatest asjadest ja minagi püüan nüüd ausaks jääda!

Kui loed seda kirjutist Tartu Jazzklubis – kas enne kontserti või näiteks lõuna ajal – oleme Sinuga juba mõnes mõttes sõbrad, meil on ju palju ühist! Ma ei tea, mis on Su nimi, kus oled sündinud, mis on Sinu silmade või nahavärv, Sinagi ei tea minust palju, kuid ometi ühendab meid armastus muusika vastu, mõlemad naudime head seltskonda ja meile maitseb hea toit. :)

Kui tulin 10 aastat tagasi Tartusse, oli minuga unistus, et siin linnas oleks selline paik, kus sõpradega kokku saada ja õhtul head jazzi kuulata. Nüüd on see olemas ja olen selle üle uhke! Ja kindlasti võib mõni kohtumine selles klubis inimese elu paremaks muuta, kasvõi mõni kontrabassikäik, klaverisoolo, trummibreik, laulusõnad – need kõik väljendavad meie emotsioone, kannavad endas energiat, mis võib paljutki muuta! Sellepärast ilmselt olengi muusik ja näen, et selles on suur vastutus – olla muusik õigetmoodi, nii et sinu tegevus kannaks endas armastust, millel kogu meile teadaolev maailm (minu veendumuse järgi) põhineb, nii mikro- kui makrotasandil. Mateeria ei püsi koos ilma armastuseta, kui lühidalt püüda välja öelda hoomamatut.

Oot-oot, nüüd vist sattusin iseendaga vastuollu – mis armastus? Rääkisin ju just tankidest? Milles on siis asi, milles on point?

Aprillis ilmub minu uus  – kaheksas – autoriplaat „POINT”, mille salvestasime koos Raun Juurikase, Mihkel Mälgandi ja Ahto Abneriga. See on koosseis, mis püsib koos juba 10 aastat. Olen Mihklile, Raunile ja Ahtole tänulik mõistmise, panustamise ja riskivalmiduse eest! Ja eriliselt tänulik olen Evelinile, minu peamisele mõttekaaslasele ja ideede kaasautorile!

Tuleb plaat, tulevad kontserdid. Saame kokku, räägime elust, muusikast, armastusest ja ehk siis jõuame koos Sinuga lähemale mõistmisele – milles on siis ikkagi point?!

Oleg Pissarenko

 

„POINT” Oleg Pissarenko Band

Albumi esitlustuur Eestis:

20. aprill Jõhvi, Jõhvi Kontserdimaja

21. aprill Tallinn, Vaba Lava

23. aprill Viljandi, Pärimusmuusika Ait

24. aprill Tartu, Vanemuise Kontserdimaja

2. mai Kuressaare, Arensburgi Meedla Koda

6. mai Narva, Narva Jazz Club

 

Pin It on Pinterest

TELLI OP MUSIC UUDISED OTSE E-POSTKASTI!

 

Liitu OP Music infolistiga, et saada värskeid uudiseid tulevaste kontsertide kohta. Samuti oled nii alati kursis eksklusiivsete sõbrapakkumiste ja eriteadaannetega.

Infokiri ilmub uudiste ja pakkumistega samas rütmis, kuid mitte tihedamini kui kaks korda kuus.

Aitäh! Olete edukalt tellinud OP Muusika uudised!