Janar Ala | 16.03.2016 | Postimees

Oleg Pissarenko Band koosseisus Oleg Pissarenko – kitarrid, Raun Juurikas – klahvpillid, Mihkel Mälgand – bass & kontrabass, Ahto Abner – löökriistad astub lavale, et mängida muusikat. Õhulist, lendlevat, minimalistlikku, täpset. Esitamisele tuleb Pissarenko kolme viimase plaadi looming. «Muusika, mis puhastab hinge» on kontserdi alapealkiri. Uurisime kitarristilt, heliloojalt, aktivistilt ja ekspedagoogilt Oleg Pissarenkolt, what’s up.

Oleg Pissarenko Nordea laval peaproovis : 16.03.2016 : Foto: Liis Treimann

Oleg Pissarenko Nordea laval peaproovis : 16.03.2016 : Foto: Liis Treimann

-«Päriselt» on üks teie senise karjääri suurimaid kontserte – milline on selle kontserdi genees, mis selleni viis?
Selle kontserdi idee on sündinud vajadusest jagada muusikat, millesse ma siiralt usun, ning sõnumit, mille jagamine tundub väga oluline: mängime päris muusikat ja räägime päris asjadest. Oleme esinenud välismaal ka suuremale publikule, kuid Eestis, jah, see on minu bändi seni suurim kontsert.

 

-Kui nüüd võrrelda suure publikuarvuga kontserti väikesega, siis millised on ühe ja teise plussid ja miinused?
Minu jaoks on iga inimene suur väärtus, seega ei saa öelda, et oleksin kapriisne ja ei tahakski üldse esineda, kui rahvahulk saalis liiga väike. Oleme teinud bändiga kontserte nii džässiklubides kui ka open-air-festivalidel, seega kohaneme iga olukorraga hästi ja ilmselt ainus vahe on selles, kui suurt energeetilist laengut on võimalik ühe või teise saali suuruse puhul edastada. Nordea kontsert tuleb energia mõttes kindlasti võimas.

 

-Kas teie pulss lavale minnes tõuseb või jääb samaks?
Noh, ma ei ole endale terviseteste lasknud teha veel enne lavale minekut… (Naerab.) Aga loomulikult on ärevus sees, oodates hetke, milleks oled pool aastat valmistunud. Ja mida lähemale see hetk jõuab, seda kõrgem pulss, kuigi päriselt lavale astudes olen tavaliselt täiesti keskendunud ja rahulik, siis ei ole enam aega närveerida.

 

-Tänase kontserdi pealkiri on «Päriselt». Miks selline pealkiri? Kas küsimus, mis on päris ja mis mitte, on teie jaoks muusikas ja miks mitte ka elus kuidagi keskset laadi?
Mulle üldiselt meeldivad päris asjad: päris muusika, päris toit, päris armastus, päris inimene… Nendel teemadel tahan rääkida, sest pole olemas midagi tähtsamat kui oskus elada päriselt, näha maailma sellisena, nagu see tegelikult on, justkui lapse silmadega. See on prii lapse ilm, maailma visioon, millest sai alguse meie bändi uus helikeel, ning seda kasutades oleme välja andnud plaatide triloogia: «Prii lapse ilm», «Kes sa oled», «Point». Kontsert võtab kokku kolme plaadi muusika ja filosoofia.

 

-Olete öelnud midagi sellist, et muusikal peab olema mõte. Teie viimane plaat kandis ka vastavat pealkirja: «Point». Ehk peatuksite natuke muusika ja mõtte seostel.
Muusika, mida teen, on kindlasti tihedalt seotud mõtte ja võib olla isegi müstikaga. Kogen vahest mingeid seletamatuid müstilisi hetki, millest sünnivad uued lood. Siis tekivad lugude ümber ideed, pealkirjad, sealt edasi juba tekstid, mida kontsertidel lugude vahel räägin. See kõik on minu jaoks tervik. Olen püüdnud elada oma elu nii, et lähen lavale vaid siis, kui mul on vajadus midagi olulist öelda.

 

-Milline on teie suhe džässiga? Oma muusika kohta te kuuldavasti seda liigitust ei kasuta; Hedvig Hanson aga on öelnud, et te armastate öelda, et jazz is not dead.
Džässmuusika meeldib mulle väga. Olen vedanud kümme aastat džässiosakonda Tartus Elleri koolis, tean sellest muusikast piisavalt, et öelda, et see on väga põnev. Küll aga ei pea ma ennast mingil juhul džässmuusikuks, see nimetus ei ole kindlasti minu puhul õige.
Ma ju ei improviseeri ja ei püüa olla virtuoosne või vaimukusega silma paista. Mul on muusikategemise juures hoopis teised eesmärgid, sellepärast püüan sõna «džäss» kasutamist oma muusika puhul vältida, et mitte tekitada valesid seoseid. Minu muusikat kuulates ilmselt nõustute minuga. Samas aga olen algatanud džässiklubisid kolmes Eesti linnas ja klubiformaadis džäss on mulle väga sümpaatne: saame sõpradega kokku, kuulame head muusikat, võtame klaasikese veini – väga mõnus ajaviide! Kodus kuulan tihti vana džässi: Armstrong, Davis, Fitzgerald…

 

-On öeldud, et te ajate oma asja ega osale teiste projektides. Miks nii?
Võibolla selsamal põhjusel, et seostan muusika tegemist vajadusega midagi öelda ja selleks tuleb ju olla ise algataja, mootor ja juht – siis jõuab idee teostuseni. Olen oma elu jooksul teinud küll koostööd väga paljude muusikutega, kuid viimasel ajal olen keskendunud enda asjale.

 

-Miks te oma muusikasse vokaale sisse ei lase?
Olen lasknud – nii Tõnis Mägi kui ka Hedvig Hanson on minu varasematel plaatidel laulnud, tõsi küll, sõnadeta, pigem ümisedes, või siis väljamõeldud keeles. Hetkel tundub mulle, et minu bändi muusika on omas elemendis väga küps, sinna ei ole vaja midagi lisada, kõik on olemas. Ja lühikesed jutud lugude vahel aitavad sõnumit tekstina edastada, sarnaselt sellega, kuidas lauljad seda teevad.

 

-Te olete olnud ka muusikapedagoog. Mida õpetamine teile andis ja mida võttis?
Õpetajaameti panin maha möödunud sügisel. Olen seda tööd teinud kümme aastat ja see on andnud mulle kindlasti väga palju – eriti oluline on kontakt noorte muusikutega, kellega koos oleme saanud Tartu muusikaelu kujundada. Teisest küljest on õpetajaamet andja amet. Sa oled selleks, et anda – teadmisi, kogemusi, oskusi, energiat. Lõpuks, kui keskendud liiga palju andmisele, on oht unustada oma vajadused. Märkasin enda juures sellise ohu märke ja sellepärast tegin otsuse õpetamisega lõpetada ning keskenduda oma unistustele ja eesmärkidele.

 

-Kas järgmise plaadi materjalile ka mõtlete?
Praegu keskendun Nordea kontserdile, edasi saab mõelda alates järgmisest hommikust. (Naerab.)

 

Oleg Pissarenko Nordea laval peaproovis : 16.03.2016 : Foto: Liis Treimann

Oleg Pissarenko Nordea laval peaproovis : 16.03.2016 : Foto: Liis Treimann

 

Allikas: Postimees

Pin It on Pinterest

TELLI OP MUSIC UUDISED OTSE E-POSTKASTI!

 

Liitu OP Music infolistiga, et saada värskeid uudiseid tulevaste kontsertide kohta. Samuti oled nii alati kursis eksklusiivsete sõbrapakkumiste ja eriteadaannetega.

Infokiri ilmub uudiste ja pakkumistega samas rütmis, kuid mitte tihedamini kui kaks korda kuus.

Aitäh! Olete edukalt tellinud OP Muusika uudised!