Thoralf Koß | 22.03.2016 | musikreviews.de

Saksa veebileht Musikreviews.de avaldas albumi “Point” arvustuse, mille eestikeelne tõlge on avaldatud allpool.

 

Missugune plaadiümbris! Eriti kui seda natuke lähemalt vaadata.

OLEG PISSARENKO BANDi plaadi „Point“ ümbrisel tilgub universumi keskel O-tähest alla üks tilk. Ja see tilk on Maa. See on kahtlemata salapärane ja tekitab küsimuse, mis muusika peitub taolise ümbrise sees. CD-ümbrist avades ootab ees juba järgmine üllatus, sest selles ei peitu mitte hõbedane, vaid kullakarva CD – võib-olla selleks, et sümboliseerida päikest, mille ümber pöörleb maine Point-tilk. Sellele vaatamata ei ole tegu kosmilise ega kergeltvõetava elektroonilise muusikaga, vaid õrnalt uneleva, ülekaalukat akustilist kitarri kasutava elava minimalistliku džässiga. Antud muusika paikneb hästi tehtud džäss-roki muusikalises universumis Linnuteel ning selles ei kardeta ka post-roki- või ambient’i-laadseid kõlasid, mille kasutamisel kiirgab eriliselt võluvat rahu nagu MICHAEL ROTHERi „Sterntaler“ (1978) (valisin selle paralleeli teadlikult juba albumi pealkirja tõttu!), endine KRAFTWERK, NEU! ja HARMONIA või MAHAVISHNU ORCHESTRA „Apocalypse“ (1974).

 

OLEG PISSARENKO on igatahes pärit maailma täiesti teisest kandist, nimelt Eestist, kus ta on kindlalt üks riigi tuntuimaid muusikuid. Miks see nii on, mõistame juba pärast „Point’i“ esimest kuulamist! See album on suurepärane!

 

Albumi esmalt rahulikes, peaaegu habrastes akustilistes kitarrihelides, millele lisanduvad süntesaator, klaver, bass, ja mis pühitsevad muinasjutulist ülistuslaulu „Serene Morning’ile / Klaarile hommikule“, on midagi rahustavat ja samas hüpnootilist. Mõtted liiguvad rahu täis hommikule, mis saab vaevalt kaunimalt alata. „Serene Morning / Klaar hommik“ kõlab kui ärkamine pärast kirglikku ööd, mil päike paistab tuppa, pilk libiseb veel magava armsama poole ja me üritame uuesti üksteisele hellalt läheneda. Me ei taha armsamat küll veel üles äratada, aga oleme täis rõõmsat ootust selle ees, mis meil ees seisab, kui ta lõpuks, paitustest ajendatult, silmad lahti teeb. Sellele sarnaselt silitab plaadil „Point“ meie kõrvu OLEG PISSARENKO kvartett, kuhu kuuluvad kitarr, klahvpillid, kontrabass ja löökriistad.

 

„Point II“ algab rahulike klahvpilli-sekventsidega, mis meenutavad natuke PINK FLOYDi „Echoes“ rahulikke passaaže, kuni akustiline kitarr koos keerulisena tunduvate löökriistarütmidega ja orelikõlaga loob intensiivsemaks muutuva atmosfääri, mille saab muusikamaastikul paigutada WEATHER REPORTi ja MAHAVISHNU ORCHESTRA vahele. Uskumatult lummav lugu!

 

„Point’i“ kokku nelja osa jooksul tulevad ikka ja jälle esile uued väga huvitavad mõjutused. Siiski, sellele järgnev 11 minutit kestev „Holon / Tervik-osa“ kätkeb täpselt neid standardeid, mis on meile tuttavad PIERRE MOERLENi „Gong“-albumi parimatest aegadest, kuid arendab neid veel natuke edasi, sest „Holon / Tervik-osa“ ühendab vabalt džässilikke ja rahulikke improvisatsioone ning areneb seitsmendal minutil tõeliselt võimsaks saundiks, mis on omakorda väga lähedal PAT METHENY ja LYLE MAYSi koostöö parimatele aegadele.

 

Ja nagu sellest rikkalikust vahelduvusest veel ei piisaks, pakutakse meile loos „Tonic Dominant / Tooniandev dominant“ omapäraselt väänduvat elektrikitarri ja hullumeelset klahvpillikõla, mis peavad duelli kontrabassi ja metsikute löökpillirütmidega. Karmus kestab kaks ja pool minutit (need on kõige karmimad minutid „Point’is“), aga leebub viimases loos „Reality / Tõelisus“ uuesti, sest vabaks päästetakse kontrabass ning taldrikud, samal ajal kui tagaplaanil klimberdatakse tilgutavalt klaverit, mida ikka ja jälle saadab akustiline kitarr.

 

KOKKUVÕTE: Album avab meile värava universumisse, kuid sellele vaatamata jääb õhku küsimus, miks on tibatillukesse Euroopasse jõudnud nii vähe kuuldusi sellest Baltikumi põhjapoolseimast maast ja tema erandlikust džässmuusikust OLEG PISSARENKOst. On viimane aeg uksed valla lüüa ja OLEG PISSARENKO BANDi juba kolmas album südamlikult vastu võtta. Mina igatahes tellisin endale pärast seda, kui mul oli võimalus kriitikuna „Point’iga“ nii intensiivselt tegeleda, otsekohe mõlemad eelnevad albumid: „Free Child World / Prii lapse ilm“ (2009) ja „Who Are You / Kes Sa Oled“ (2012).

 

Allikas: www.musikreviews.de

Pin It on Pinterest

TELLI OP MUSIC UUDISED OTSE E-POSTKASTI!

 

Liitu OP Music infolistiga, et saada värskeid uudiseid tulevaste kontsertide kohta. Samuti oled nii alati kursis eksklusiivsete sõbrapakkumiste ja eriteadaannetega.

Infokiri ilmub uudiste ja pakkumistega samas rütmis, kuid mitte tihedamini kui kaks korda kuus.

Aitäh! Olete edukalt tellinud OP Muusika uudised!